Uujolu
Uujolu (alijunaiki: Chicha) shia wane asüüshi, otta wainma sukuwa'ipa saainjia. Müsüka saa'in awarianta natuma na kanüliakana Chibcha cha'aya Ecuador, Bolivia otta Perú. Aainjünüsu süka maiki, wane pünajüt uucheje'ekuwalü.[1]
Tü uujotkalü shia wane asüüshi e'nnaajünüsü ma'in sulu'u tü mmakalüirua chakat Centro América otta Ameerika Uuchejee süpülapünaa nantüin naa alijuna cheje'ewaliikana España. Tü uujotkalü shia wane asüüshi anasü süka saapüin emiraa sümüin wayuu, asünüsü sünain a'yatawaa, süpüla waraitaa otta süpüla arüleeja malülüu
Uujolu sünain wane alapajaa[anaataa | anaatawaa suurala]
Paalale'eyan sümaiwa, nnojolüiwa'a tü ayüüjajayaaka tü maikikalü süpüla uujoluin; akünajünüsü tü maikikalü je süchikijee ejetünüsü sulu'u wane iita süpüla sü'lakajünüin, eesü müleka süsirujunui süka ipa. Tü uujotkalü aainjunüsu süpüla asünaa sünain wane outkajawaa otta süpüla eeinjatüin shia waneepia sulu'u wane miichi, sükajee shiain nasüin naa wayuukana waneepia otta nasüin naa ayaatüshiikana.
Tü uujotkalü eesü waneepia sünain wane alapajaa süka ka'üliain shia süpüla wainma wayuu. Asünüsü sümaa tü eküülü kale'ujatkalü otta sümaa tü aipa'ajatkalü. Aainjunüsu mülo'in süpülapünaa wane outkajawaa natüma naa jieyuukana.
Süpüla talatüinjatüin saa'in tü ouktusükalüirua otta süpüla nnojolüinjatüin ouktüin jamü cha'aya jepiramüin.
Tü maikikalü aralajünüsü shiroku wüin wane ai süpülapünaa su'uujunuin. Waneemüin ka'ikat, ayüüjaanüsu tü maikikalü, süchikije ejitünüsü shiroku wüin süpüla youlain shia, asatünüsü süpüla sükatalaain tü sutakalü. E'itaanüsü wüin süpüla sulu'u wane wayeeta so'u siki, ejitünüsü sulu'u wayeetakalü tü maiki ayüüjaawushikalü. Poolotopa wüinka, o'yotünüsü tü youlakat yooluwai, ojuruttunüsu yaauleeruwai suulia jotüin shiinalu'u. Janyunkapa shia ashakatinnüsu.
Akatatnüsü tü ookotunuijatka, apütaa müsia tü awuinpajanuinjatka, saamatapa shia ka'akasü suukala, paneera shiale. Eesü süsünüle sünain ma'akain shia.
Sukuwa'ipa saainjünapa uujolu[anaataa | anaatawaa suurala]
Süka piama liiura maiki mariiyo'u, wüin otta müsia suukala.[2] Tü maikika aralajünasu shiroko wüin wane ai süpülapünaa su'lakajanüintu. Süchikejee wane ka'i, ayüüjaanüsu tü maikika sia tü apütaaka ejitünüsu sulu'u wane iita sümaa wüin, süchikejee tia akatajünusu tü wüinka suulia tü süsekalü. E'itaanüsü wüin saa'u sikika maka'a piama litro. Poolotapa shia ejitünüsu maikika ayüüjuushika sünain 40 minuta, ajurulajaanüsu mainmatua süpüla nnojolüintü jotüin mmolu'ujee sünain, süchikejee o'yotünüsu tü shiraka maikika saa'u otta müsia ajuruttünüsü sünainmüin 15 minuta so'omüin. Mapa keraapa shia ejitünüsu suukala siia eitajaanüsu sümüin wayuukanairü.