Jayariyú Farías Montiel
|
Jayariyú Farías Montiel (Jemeisü cha Marakaaya, Suuria, Wenesueela, 8 nünain kashikai apüriirü no'u chi juyakai 1978 - Anaajaasü cha Marakaaya, Suuria, Wenesueela, no'u chi ka'i 21 nünain kashikai settiempüre no'u chi juyakai 2017) wane jiet wayuu, a'walakajüt pütchi, aashajüt sulu'upünaa raawia otta shikiipü[1] je aluwataapükalü sünain tü karalo'uta Wayuunaiki.[2].
Süchikimaajatü[anaataa | anaatawaa suurala]
Nüchon chi a'walakajüi pütchi Gerardo Jesús Farías. Tepichiwa shia o'unapü'üsü weinshi sünainmüin noumain na süpüshika cha wajiirapüna, soo'opüna mmakat Suuria. Ekirajaasü shiakat sünain a'walakajaa pütchi süchiirua nünüiki chi süshikai, niaja'a chi aashajaakai sümaa waneepia süpüla saapaain tia a'yatawaaka süpüla shiaijatüin aashajaaka mapan saa'uje nakua'ipa na wayuukana. Shiakat kachonsü 3 tepichi motsoyütnuu[3].
Ouktusu no'u chi juyakai 2017 sutuma wane edema cerebral amünüsü sutuma kapüleein jo sukua'ipa sutuma suukarain süshaka[4].
Shi'yataaka anain[anaataa | anaatawaa suurala]
Ekirajaasü palajana sulu'u tü Ekirajiapülee Katolikat Cecilio Acosta süpüla saapaain sukua'ipa a'walakajütka pütchiirua. Süja'lajaapan sutuma tia, saapüin ma'in saa'in sünain tü akumajaaka sukua'ipa karalo'utaka wayuunaiki, paala süpülapünaa akumajaanüin karalo'utaka shiakat shikiiru'usu süpüla sülatüin tü shikirajaaka achiirua. Mapeena no'u chi kashikai apüriirü no'u chi juyakai 2000[5] akumajaanüsü tü karalo'utaka, shiasa'a no'u chi juyakai 2006 chi karalo'utakai watta'asü sünüiki sainküinpünaa mmakat jee eere wayuuirua kepian soo'opünaa Wenesueela otta mapeena sülatüin mmakat süpüla süntüinjatüin Wajiiramüin sulu'u Kolompia, sükajee tia amülo'ujaasü sukua'ipa süpüla shiaijatüin tü karalo'uta eere aashajaanüin saa'u nachikuuka na wayuukana eere naya kepian sainküinpünaa mmakat[6].
No'u chi juyakai 2010 tü karalo'utaka sükanajüin tü Premio Nacional napüla a'walakajünütka pütchi saa'u Wenesueela[5]. E'itaanüsü sünülia süpüla sükanajüin tü «Premio PIDC-UNESCO de Comunicación Rural» no'u chi juyakai 2011[7]. No'u chi ka'i 13 sü'ütpüna apüriirü no'u chi juyakai 2015 aju'itusu tü na'yataain 191 kanüliaka mayaa “Mil historias que contar”[8].
No'u kashikai maayo sünain chi juyakai 2012 Jayariyú Farías Montiel o'unusu sünain tü Foro Permanente süpüla tü Cuestiones Indígenas natuma ONU aainjünaka cha New York, süpüla aashajawaa saa'u tü petüroolia oyotuusukalü sulu'umüin süchii eekai pejein sünain soo'opüna mmakat kolompia-wenesueela[9]. Otta süpüla saashajaain saa'u tü aa'inneeka sümaa tü süchiika Rankeriia sulu'u tü suumainka Wajiira kolompiaanaka natuma aluwataashikana jee shikiipüka tü Cerrejón amünakat. Otta aashajaasü süpüla naju'itüin na surulaatkalü eekana sulu'u suumain wayuu cha Wenesueela[9].
Eesü süpüla pi'rajaai[anaataa | anaatawaa suurala]
Pütchi soo'omüin süchikimaajatü[anaataa | anaatawaa suurala]
- ↑ Mis primeras palabras: KAꞋI - SOL
- ↑ Jayariyú: Nia wanee karalo'uta Wayuunaiki especializado münaka suma Wenezuela, suma Suramérica wayuu aa'inrüma'in.
- ↑ El pequeño país de Jayariyú Farías Montiel
- ↑ Falleció Jayariyú Farías Montiel, la princesa de la prensa guajira
- ↑ 5,0 5,1 Venezuela: Jayariyú: “Wayuunaiki es el único periódico especializado de Venezuela y Suramérica, con esencia indígena” / Jayariyú: Nia wanee karalo'uta Wayuunaiki especializado münaka suma Wenezuela, suma Suramérica wayuu aa'inrüma'in
- ↑ Entrevista Jayariyu Farias Montiel (Periodico Wayuunaiki)
- ↑ Nominan a periódico indígena venezolano a premio de la UNESCO
- ↑ [https://prensa-cultural.com/wayuunaiki-el-periodico-de-los-pueblos-indigenas-cumple-15-anos/ ENTRETENIMIENTO WAYUUNAIKI: El Periódico de los pueblos indígenas cumple 15 años]
- ↑ 9,0 9,1 ONU: Denuncian impactos extractivos en comunidades Wayuu de Colombia y Venezuela