Süi

Tü Wikipeetia
Ir a la navegación Ir a la búsqueda
Süi
Süi kayülainsü

Süi, Jama'a jee O'ulaa (alijunaiki: chinchorro, hamaca) Tü Süikat eesü ama'anawaa süpüla ojulerawaa otta eemerawaa. Alü'jünusü atumawaa jalapünalee o'unünüin yaa; ma'aka jünain alapajaa otta jünain awaraijawaa ne'e. Tü ainjaaka süi julu'u tü jukua'ipaka wayuu anasü ma'in, e'raajünüsü ja'nasia tü akua'ipaka otta süpülain tü jietka. Tü jierü etnaajünaka, kapülainka, jia tü atüjaka ainjaa süi.[1]

Tü sünaka otta suno'uka tü süika e'iyatünüsü tü akua'ipaka otta tü anounalaaka, müsia jushatünüin tü kasa eeka süpa'apüna mmakat. Tü süika kajapüsü, kekiisü, kachirasü o'ulaka müsia kayülainsü.

So'u sainjia süi[anaataa | anaatawaa suurala]

Jümaiwa ma'in tü süika ainjünüsü süka sütaa aipia, süchijee süka maküi otta maawüi maaü'lu yaa ainjünüsü sükaa jitpai. Waimaa sukua'ipa saainjia tü süika, eesü süi ojutajüsüshi, süi ke'iyasü, süi kayülainsü, süi pito'uya, süi kolompiano'uya otta süi patu'wasü. Aainjünapa tü süika kayülainsüka otta tü pito'uyaka eesü süitaanülee piama jiyülain, eesü süitaanülee waneeshia jiyülain. Tü wanee süikaluirua nnojotsü kayulain atumawaa.[1]

Süna süi[anaataa | anaatawaa suurala]

Waimaa süna tü süika, eesü eekai waneein süna, eesü eekai piamain sünaa otta eekai watta saalia süna, mapüleesalü süna tü wanee süikaluirua; shia ne'e kapüleeka süna tü patuwasüka. Aitanasü palajanaa tü sünaka sulu'u wanee karalo'uta, ashatüna münüsüja'a jia yalejee. Tü sünaka atumawaa eesü süitaanülee sünülia tü koulainjatuka, eesü süitaanülee sünülia otta shiakuwa wanee kasa ma'aka wanee mma, mürülü otta musia kasa eekai eein woumainpa'a.[1]

Shi'ipajee sukua'ipa[anaataa | anaatawaa suurala]

  1. 1,0 1,1 1,2 El tiempo Wayúu: Chinchorros y hamacas