Majayülü

Süchikü wanee majayulü

Majayutchon wayuu

Majayülü (alijunaiki: señorita) sulu'u sukuwa'ipa wayuu shia wanaa sümaa shimiyo'ulaain tü achonlu jietkalü, süpüla laülaainjatüin saa'in.

Sukuwa'ipa wanee majayülü wanaa sümaa asürünnaa

Tü jintutkolü asurünnüsü sulu'u wane shipiachon jo'uuchon, aamajaanusu su'ula ipunashataasü sa'ato'u sinkalü, nnojolüinjatu shi'rüin wayuu, shia ne'e soüshi otta müsia shiika. Achotoonusuu su'wala shikiipunaamüin; yalapa shia paülü'ü, ekajitnusu uujolü ma'akasat, asitnusü jawaapia otta kaülioü tü shia supüla nnojolüin laülamaatüin. Oojitnusu süka süpanaa Majayut aka jamüin sutuma wayuu anasü supüla alaüle'era aa'in.

Yalasü süpüla wanee juyaa, ajutunusu süshe'ein. Cha'aya paülüü ekirajaanusu sünain akumujaaka süi, e'inusu, aainja susu.

Sujüitapaa eesü ekawaa saa'u jintutko, oojitnusu saa'u wanee ipa miyo'u; saashin la'ülaa shia süpüla atüjaain e'inaa, aane'tnusu süshe'ein jeketüin, asulüjunusu sümüin sutuma soüshi kakuuna, kachepajusu atuma. Tü wayuu jietkalü kapülainsü namüin naa wayuukana

Ka'wayuusesü

Sukua'ipa majayut, Escuela Bilingüe Yanama, Guarero

Sünainjee türa majayülaaka akua'ipa eesü süpüla kawayuushen shia, chi müliaka shi'ire majayutka palajana yootüinjachi sümaa süshikai jiettkalü aka jamüin nia chi a'luwataakai soo'opüna sukuwa'ipa. Keraapa achuntawaaka sajapü jietka, chi toolokai eesü nüpüla nüntüin suma'anamüin süpüshi jiettkalü; e'itaanüsü wanee ka'i süpüla awalaaja süpaütna jintutko sümüin nüshikai otta müsia sülaüla jiettka, awalaajanapa e'itaajunusu sümüin soushi, shiika, suwalayuu otta süpüshi eekai pejein sünain.

Tü majayut nnojotka kawayuushen kepiasü sulu'u shipia shiika, yala ayuraajüsü sünain kasa saa'u miichika, aainjüsü süi, susu, kanasü eeke eein süpüla aainjaa. Mapan achuntunusü nutuma wane wayuu eekai müliain shi'ire, chi müliakai shi'ire aashajaashi mapan sümaa nüpüshi süpüla nuchuntuinjatüin shiakat, süpüla tia a'luwatashi pütchi palajana.

Tü sukua'ipaka wayuu jiet aa'inmajünüsü sükajee nayain na alatitka tü e'irukuuko sümüin süpüshi, mayaainje majayutpa shia aa'inmajünüsü suulia tooloyuu otta suulia wayuu eekai kamaüraain sümüin. Otta müsia müleka eere wane kasachiki mülo'u otta eere ouktaa sünainje, na jieyuukana nnojoishi epettünüin natuma na atkaashiikana.

Asürülaa Majayulü

Majayulü wayuu

Wana sümaa majayülüin wanee wayuu jierü, asürünnüsü. Süttüsü paülüü. Eesü müleka tü paülü'ükat sümünüle, “tü süttüsükat” münüsü shiaya. Süchikijee süttüin shia eesü süpüla ka'wayuusein. Maa'ulu yaa wanee wayuu jiet eekai majayülüin ayatayülia asürünnüin, akatsa'a nnojolüin kaka'iyain ma'in shia maa aka paalainka. Müleka washirüle tü majayütkat süttüsü soo'u ja'rai juya. Maa'ulu yaa eesü müleka süttüle ne'e so'u wane kashi, müleka eere ma'in süka'iya eesü müleka süttüle ne'e aipirua kashi. Mayajütsü münüsü tü wayuu jimo'otkat wanaa sümaa süntüin tü palajatkat sükashia, sa'ayuulise. “Ojotojoosü tü jimo'otkat” münüsü shiaya. A'lakajaanüsü süshe'in, eesü müleka maichereere, je süchikijee eisale'ennüsü sulu'u wanee süi iipünaasü, sutu'upa'a saajuna miichikalü. “Akachennüsü”, münüsü. Jimatajatü, nnojotsü kasain shiküinjatüin je nnojotsü kasain süsüinjatüin so'u apünüin ka'i. Süchikijee tia ashakitünnüsü, soo'ojira sümüsia shia tü shiikat, je wane kasa sünain shiale. Süna'la sümüsia shia müleka isasüle shia..

Aju'itiraa

Ee müsia wane yonna süchikijee, saa'u süshakatüitpain. Tü majayütkat ayatsia süttüin. Wanaa sümaa süttüin shia ekirajünüsü sünain tü shi'yataainkat wane wayuu jiet, makatka e'inaa, ouuttajaa, aainjaa süi. Shikirajüin tü shiikat, tü soushikat, je wane kasa sünain shiale. Nnojotsü shi'rüinjatüin tooloyuu, je nnojotsü eirakaainjatüin sümüin tooloyuu. Paalainka asürünnapü'üsü tü majayütkat sulu'u wane miichi sümüiwa'a, akumajuushi süpüla. Mouuisü so'u tia miichikat, mmalu'usü je asürünnawaisü süka paa'ata. Nnojolüitpa tia maa'ulu. Kottüitpa tü majayütsükat amawaa, shia eeka kataüjiain süka kuluulu eere shia ko'ulain..

Kettaapa süka'iya tü majayütsükat sünain süttüin shia, aainjünüsü wane yonna. Yonna sujuitia wayuu majayüt. Eenajinnüshii napüshua'a naa kasayuukana sünain, otta naa wayuu kepiakana sü'ünnaa. Ojuitinna münüsia tü majayütkat su'upala wayuu. Süchikijee tia eesü süpüla ka'wayuusein.

Asürünnüsü wane wayuu eekai majayülüin suulia mojujuin shikii, suuliajatü maa'injain, kaa'injatü. Müleka nnojorule süsürünnüin nnojoleet achecheraain süta, laülaajeet maalü. Asinnüsüjese'e shia tü wunu'u kanüliakalü pali'ise, nnojotsü asinnüin wüin suulia joojüin süpüla a'ürülaa. Eesü majayüt eekai süttüin waneepia, “pülaa'inrü” münüsü. Tü wayuu washinnuukat sümaiwa, süttüsü natüma tü nachonkat waneepia, süttüsü sünainjee jimo'olüin shia, süpüla nuchuntjatüin wane wayuu washit süpüla nu'wayuusee.