Maawui

Maawui.

Maawüi (alijunaiki: algodón, gossypium herbaceum) Süchiki maawüi, tü maawüika wane wunu'u wüitüsü süpana, kachonsü sünainje süsii, tü sisiikat kasutat, akotchajünüsü mainmapa shia süpüla asichajünaa palajana, joutsü sa'aka mojui müsia shia sainküinsü tu mmapaakat, eesü süpüla süpünajünuin miichipaa, tü maawuikat asichijünüsü su'ulia tü sü'ükalü sutuma laülayuu sumaiwa süpüla suwalerajuin süka atia sünain süse'ewain wayuu jietkat otta laülayuu.

Asichaja maawüi

Sutuma laülayuu awasajünüsü tü maawüikalü, akatatnüsü suulia sü'ü süpüla shisuttajünüin sutuma tü wayuu jietkalü, aikalaasü sünain eisuttaja noupala na sulüinkana, shiiküin sünainje jimootnuin sünainmüin majayütpa, suwalerajüin tü ma'awüikalü süpüla sukunjain jiitpai, suko'ojuin shiipa'aya, wattapa saali sukunjain süpüla sujunuin süi süka müsia shiinüin susu, muleeka kanasüinjatüle atinjünüsü moulu yaa sutuma wayuu. Na laülayuukana jülüjasu naa'in moulu sutuma tu muliaakat, napünajüin shiire nakotchajüin ma'awüi su'ulainjatüin tü nalüinkana. Ala'ajayasü sülio'u wayuu ekai e'ikain süpula eiyajünaa müsia ekai shi'ite'erüin wutia sünain sutuma ayuule.

Tü maawüika kojuyasü ya wajiirü, apünüjünüsü süpüla oikaanüin tü süsiika cha wattamüin sümüin alijuna eekai ke'ireein aa'in.

Isutta

Isutta münüsü tu awalerajünakalü aka tü ma'awüikalü, sünülia joutsü sümaiwa sulu'u tü mma walerü münakalü, saashin wane laülaa walerüje'ewat sümaiwa akunjaasü sünülia tü mmakat sunainjee tu awaleerajakat ma'awüi süpüla akunja jiitpai.