Aliita

Aliita

Aliita (alijunaiki: taparo, totumo) Nia wane wunu'u süpüshi tü kanüliakat Crescentia cujete. Chi wunu'ukai yaletüshi iipünamüin, nüsa'watüin ja'rai meetüro naja'apüin. Cheje'ewai sulu'u tü mmakat Brasil otta Antillas.

Sulu'u tü mmakat Wajiira, eere wainmain ma'i tü aliitakat, ekünapü'üsü

sü'ü tü süchonkat. So'unnaa tü kashikalüirua abril otta mayo, wanaa sümaa iiwakat, je so'unnaa tü kashikalüirua agosto otta septiembre, o'unapü'üshii naa wayuukana unaa'inküinmüin süpüla atpajaa shiayaalu'u tü sü'ükat.

Taparas.

Tü sütakat tü süchonkat aainjiasü iita süpüla asajia, aainjüna akalü alepü süpüla ekiee je asajia kerasü, je süpüla aja'itia uujolu, ookotuushi je yajaaushi.

Keitainpü'üsü wayuu sümaiwa, nnojotsü asiraain süka shiitain. Apülajünüsü shia sutuma wayuu.

Naa wayuu jieyuukana naainjüin tü aliitakat süpüla süta nachepa; "washü'ü" sünülia natüma. Tü kanüliakat washü'ü, piamasü iitachen, miyo'u shiimata wanee sümüin shiimata suulia tü wanee, süpüla keraainjatüin ma'in shiairua sa'aniraanapa.

Tü aliitachen ka'apünnuukalü, eesü ma'aka poloo je poloo ja'ralimüin "centímetro" seeruluin. Tü sütakat nnojotsü ka'lein ma'in, shiajasa ichen shia. Tü aliitakat ekünüsü sü'ü, aainjünüsü süpüla iitain shia sulu'u wane miichi, süpüla asajiee, süpüla ekiee, je süpüla eekai eein ne'e.

Pütchi sünainjee Aliita

Aliita'ü: Sü'ü aliita

Aliitashula: Sushula aliita

Aliitatüna: Sütüna aliita

Aliitapü'ü: Süpü'üya aliita

Aliita'in: Mma eere süpülee aliita

Aliitakat: Tü aliitakat

Aliito'ulia: Mma eere wainmain su'ulia aliita

Aliitasii: Süsii aliita

Aliitapana: Süpana Aliita

Aliiteemasü: Seejuu aliita

Aliitachon: Aliita jo'uuchon

Aliita'ata: Sa'ata aliita

Aliitainmalu'u: Sünülia wane mma wainma alu'ulu aliita

Aliitayuui: _{Wayuu kamalain amüinchi aliita}

Aliitakai: Chi aliitakai