Aliita
Aliita (alijunaiki: tapara)Nia wane wunu'u süpüshi tü kanüliakat Crescentia cujete. Chi wunu'ukai yaletüshi iipünamüin, nüsa'watüin ja'rai waara naja'apüin.Cheje'ewai sulu'u tü mmakat Brasil otta Antillas.[1]
Sulu'u tü mmakat Wajiira, eere wainmain ma'i tü aliitakaa ekünapü'üsü.
Sü'ü tü süchonka Suunnaa tü kashikalüirua abril otta mayo, wanaa sümaa suunaa tü kashikalüirua agosto otta septiembre, o'unapü'üshii naa wayuukana unaa'inküinmüin süpüla atpajaa shiayaalu'u tü akotchijaaka
Tü sütaka tü süchonkaa aainjiasü iita süpüla asajia kepein, aainjüna akalü alepü süpüla ekiee je asajia kerasü, je süpüla aja'itia uujolu, ookotuushi je yajaaushi.
Keitainpü'üsü wayuu sümaiwa, nnojotsü asiraain süka shiitain. Apülajünüsü shia sutuma wayuu,sülüjain epünalee suluu sükattoushee,sünain alapajaaa, akotchiirawaa
Naa wayuu jieyuukana naainjüin tü aliitaka süpüla süta nachepa; "washü'ü" sünülia natüma. Tü kanüliaka washü'ü, piamasü iitachen, miyo'u shiimata wanee sümüin shiimata suulia tü wanee, süpüla keraainjatüin ma'in shiairua sa'aniraanapa.
Tü aliitachen ka'apünnuukalü, eesü ma'aka poloo je poloo ja'ralimüin "centímetro" seeruluin. Tü sütakat nnojotsü ka'lein ma'in, shiajasa ichen shia. Tü aliitakat ekünüsü sü'ü, aainjünüsü süpüla iitain shia sulu'u wane miichi, süpüla asajiee, süpüla ekiee, je süpüla eekai eein ne'e.
Pütchi sünainjee Aliita[anaataa | anaatawaa suurala]
Aliita'ü: Sü'ü aliita
Aliitashula: Sushula aliita
Aliitatüna: Sütüna aliita
Aliitapü'ü: Süpü'üya aliita
Aliita'in: Mma eere süpülee aliita
Aliitakat: Tü aliitakat
Aliito'ulia: Mma eere wainmain su'ulia aliita
Aliitasii: Süsii aliita
Aliitapana: Süpana Aliita
Aliiteemasü: Seejuu aliita
Aliitachon: Aliita jo'uuchon
Aliita'ata: Sa'ata aliita
Aliitainmalu'u: Sünülia wane mma wainma alu'ulu aliita
Aliitayuui: Wayuu kamalain amüinchi aliita
Aliitakai: Chi aliitakai
Nuchikimajatü[anaataa | anaatawaa suurala]
- ↑ Jesús Hoyos F.: Guía de árboles de Venezuela, monografía n.º 32, pág. 58. Caracas: Sociedad de Ciencias Naturales La Salle, 1983.