Ir al contenido

Walerü

Tü Wikipeetia
Mmapaa

Suchikua Walerü (alijunaiki: Guarero)

Walerü süma'iwa

Walerü sumaiwa naashein naa wayuu laülayuukana , tü Mma Walerü münaka wanee Mma süntia wayuu ounajasü sümaa sümülüin sulia jamü wuinpejee , joutale'ou , naahein shii wayuu ekirajuikai Armantaa waes, (Armando Báez) ,

¿Jamüsü Walerü sumunaka?

Walerü sunulia wanee Mma , sümaimpa wayuu , suluu Weneesuela , Suria, Wajirü.

Tü Mma Walerü münaka , wanee Mma eere kepian mainma wayuurua, wanee Mma kakaiyairü , sashein wayuu laülayuu mainmapü tü wu'nulia waletchat münaka , shia wane wunulia süchanee Wüchi , suchekalashana ayotuin so’’u , Mmakalü.

Eetalasü yaa wanee putchi süchiki walerü yaasa, müsü yaa.

tü wanee wu’nulia yotusu so’ujee wunuu ekalü nee münaka , ootta müsia , eetalashi wanee wayuu nuntaka wanee alijuna niipialu nutamaka nusaküin nia alijunakai sunain numüin nia _ ¿ Jamaya pia walee! Niasa shii alijunakai numaka _ ¡ Estamos en Walerü Shiasa jo'o Walerü sümünaka Mmakalü tü. kasa eekalü Walerü?eesü ekirajuleepala , eesü shiipiapa tü akotshajutka nneerü suluu woumain miosuka Woliwaliana Weneesuela , eesü shiipiapa waria, eesü aikalee ekülü, eesü aikalee wu'nulia sainjüin alijuna.

¿Kasa chi'yataka ana'ain wayuu Walerü?

wayuu Walerü ayatasü sünain arulejaa annerü , pa'a, Pülükü, katio'u, jee aapünajüshii kalapasü , meeruna, pitchushi, maiki, wiirü jee waneeiruaya.

Eesü wayuu a'yatain sünain ekirajaa , eesü eekalü wariain, pulisiain, eesü tü eikajutka wayuu suluu mooto, eesü tura aikaikalü kosolina , eessü aikawaa jurichi jee türa a'yatain suluu tü akotshajutka nneerü sünainjejatka Mma miosuka Weneesuela, eesü wayuu eekalü a'yatain sünain ashakajirüin jee otnüin chiisaa jee kolorolo sulujee tü atmasenatoora munaka. Eesü wayuu eekalü ainjüin süi , susu , asoonulüin, ayapüjüin kululu.

¿ Kasa eekalü suluu Walerü?

Walerü eesü mainma kasa ,eesü ekirajuleepala, eesü kapiaa wanjeelika, otta müsia sainjüin kapüchina, eesü shipia waria, eesü eerejeria, eesü wanee miichi sainjüin Yanama , ottamusia tü akotshajutka nneerü Paluachón sainjüin woumain miosuka Weneesuela, eesü jawei, eesü emijalee woola,eesü miichi sukotchajaya wayuu sa'atou kapiyaka, eesü süikalee shiiruku annerü asijuchi, erajushi sutuma soopain shia karateetka ottamusia kaa jemetashanain shia, pasanuachonsü sukashajia natuma naa asijaliikana .

¿Jamüsü sukua'ipa wayuu Walerü?

Walerü eesü mainma wayuu kamanein, a'yatalüin , eesü laulayuu eerajuüli sukua'ipa wayuu, eesü wayuu einülüin , ainjülüin süi, susu , asoonulüin, eeshii naa ainjülikana waireiña, eesü eekalü atüküin amuchi jee mainma kasa , wayuu Walerü nachejain nakua'ipa wattawai süpüla neküin nachonyuu.