Jülirü
Jülirü (alijünaiki: mariposa) Tü Julirü shia wane uchii ayü'laasü sünainje jokoma, wüchi kantülesü süpüla juya, saashin wayuu laülaayu. Antüsü sünain ana'alawaa süpülee juya; eesü sünain miyo'uin, sünain ja'apüin, müsia sünain jo'uuchein.[1]
Mainma natapa'a naa jülitkana eeshi sünain ishoin, sünain wuitüin, sünain mütsia, sünain kasuutalüin, sünain malo'ukatalin naya.
Wuchii anamia, kashaitajaaleshi süchikije wane juya eekai miyo'üin otta süpülapünaa. Natuma naa wayuu ku'yamakana ashatünüsü nayakuwa sünain kanasü, müsia sünain achepaa, oyunnusü nüyaküa chi jülitkai ma'aka sa'in jülittünaya achepaa süpüla ayonnajaa.[1]
Tü lespodopteros (sünülia sutuma alijuna) jia tü ennaajünaka süka julirü jee wanee shupeirua mülo'uirua pachiiruasuirua, mmayaasü wataa ka'i, ayuuirasü müsü, achajaanüsü süka tü juliitka shia tü jülirü sümaka alijuna ennaajunushii naya maka sa'in miyo'uin naya, shiasa'a watta'a ka'i ayuuishi amujaashii malaa mushii, mainma nakua'ipa kashujushii, sulu'u niuleeset. Tü juulitka, jülirü münaka mainma tü nakua'ipaka ennaajuunushii süka tü naanairuaka.[1]
Tü naanaka sünainsü natünaka ala sümaka alijuna, jiasa'a nawatapa sirumaka, mainma ayawatüin eetaasü. Piama shikii pienchimüin tü nakua'ipaka, mainma aipiruashii nasa'airua sünai nakatajiraain sünain piama nusa'airua kale'eshi nayairua tü shimataka, müsü sa'in wanee Ekiipüka ataatchii wanee shirasü sule'erü jusiika wunu'uirua mainma kasa nayuluin shile'erüt tü wunu'uliaka süka tü nayeeka sünain koyooin shia, ekushii suinyaa tü wunu'uliaka ennajünaka süka espiritropaaka.[1]