Aipia

Tü Wikipeetia
Aipia pasanain sünain wane wopu

Aipia (alijunaiki: Trupillo, prosopis juliflora) jia wanee wunu'u süpüshi tü kanüliakalü sutuma alijuna Acacia Farnesiana, wainma shiipüse sünain sütüna, sutuma tia cha'aya Epaainya kanüliasu Espinillo blanco. Tü wunu'ukat cheje'ewalü kojuyasü icha Meejiko otta müsia Ameerika Pasanainjatkat, eesü shia sonnaa tü palaakat cha'aya Australia otta müsia uuchejeeru'u sulu'u Aasia.

Tü wunu'ukat miyo'upa shia süsa'watüin mekiisat "metro" saja'apüin sulu'u iipünamüin[1] jee süsa'watüin 25 sünainmüin 50 juya suuyase.[2]

Tü aippiakalü shia wanee wunu'u jouutsu sulu'u woumain, anasü nümüin wayuu süpüla nukumajia nipia, süpüla nulumase, süpüla külaala, süpüla siki, watta saalii tü anakat apülaa tü aippiakat.

Chi aippiakai neemeraaya wayuu sünain arüleejaa, suutkajaaya mürülü süchikejee ekajawaa. Chi aippiakai che'ujaashi nümüin wayuu; tü süpanakaa anasü süpüla so'ojüin tepichi jo'uuiwaa shia, süpüla kakaliainjanain mülo'upa naya.

Aipia namüin naa wayuukana[anaataa | anaatawaa suurala]

Aliuuka saa'u wanee aipia

Tü aipiakat natüma naa wayuukana süsa'asü piichi, luma. Nütüma chi o'ulaküikai naapaain süpüla ni'rüinjatüin sukua'ipa wanee wayuu, nipejüin pala'jana süpüla ni'rüinjatüin wanee akuaipa sükajee tü suwaralakat, süpüla nütüjaain saa'u tü alatüinjatkat nümüin chi wayuu o'ulakinnakai anain sütüma nüpüshi.

Tü süchonkat aipia ekünüsu süpüla nnojolüin laülaamaatüin wayuu, wulesü sule'eru'u tepichi sütüma. Otta shiküin shia tü mürütkat jee kaüsüsü sütüma. Müleka shiküle shia mürüt juyapo'ulu ashütajaasü sütüma. A'lakajünüsü tü süchonkat aipia jee asünüsü tü shirakat süpüla suukalaa ashaa, müleka sü'lakajünüle sümaa paneera anasü süpüla ojuittiraa wuliuuna süle'eruje'e wayuu, asajünüsü so'u ja'rai ka'i. Tü sütakat aipia anasü süpüla yülaa.

Tü aipiakat sulu'u a'lakajuushin anasü tü shirakat süpüla ayu'laa süchounla wayuu otta müsia süchounla kaa'ula otta anneerü.

Tü aipiakat anasü süpüla aainjia luma, piichi, süsa'asü jee sutujunasü. Anasü süpüla aainjia kulaala otta müsia yüüja, otta tü sütakat a'ütaanüsü wanee kasa süka. Wayuu sümaiwa sü'lakajapü'üin tü sü'ükat ma'aka saa'in pitchuushi, pusiasü jee aainjünapü akalü uujolu.

Shi'ipajee sukua'ipa[anaataa | anaatawaa suurala]

  1. Purdue University
  2. Acacia Search